Imbi spordipoeesia

Tervituspoees

Ma soovin teile hästi palju rammu
et väärikalt te heitleksite siin
kuldmedaliga katke oma vammus
see olgu teie võistlemise viis

Teid ootab ees ränk katsumuste rada
ja keegi kindlast murrab kondi ka
kuid sest ei maksa väga hädaldada
küll võidutont teid tabab oma londiga.

(lk 321)

-

Tervitus pommitõstjatele

Ei see ole pulgakomm
hoopis raske kaalupomm
kõigest jõust sa seda kaksa
nõnda vähendad ka vatsa
hopsti üles tõsta see
sa ju oled rammumees
vaat siis saad tõesti pulgakommi
et sa tõstsid rasket pommi.

(lk 322)

-

Tervitus kangisikutajatele

Ma tervitan sind kangisikutaja
mees vapper, mees sa vuntsine
sul kodus aega küllat pikutada
nüüd kerki kang, tuhat-untsine.

(lk 323)
-

Tervitus poksijatele

Ma juba tean, sa oled sitke poksija
su nina lömmis, silm potisinine
on näha, et sa pole kotitoksija
käib mats ja vastane ei enam inise.

(lk 323)

-

Tervitus rammumaadlejatele

Sa vastane nüüd haara oma rammu kaissu
ja pitsita ja valuvõtteid kas või talle tee
kui lõpuks temast tuleb ainult paha haisu
nii toimi, maadleja, sa terasmuskleis mees.

(lk 324)

-

Tervituspoees hingekinnipidajatele

Kui jaksad kinni pidada sa hinge
ja teistest kauem seda teed
siis oled tõeliselt sa vinge
mu lemmik, punnispõskne mees.

(lk 324)

not there

Väljapudenevad vanaeided

Üks vanaeit küünitas end ülemäärasest uudishimust aknast välja, kukkus alla ja purunes.
Aknast küünitas ennast välja teine vanaeit ja hakkas allakukkunut vahtima, kuid pudenes liigsest uudishimust samuti aknast välja, kukkus ja purunes.
Siis kukkus aknast välja kolmas vanaeit, siis neljas, siis viies.
Kui kuues vanaeit välja pudenes, tüdinesin nende vahtimisest ja läksin Maltsevi turule. Räägitakse, et seal olla ühele pimedale kingitud heegeldatud sall.

1937 (lk 62)

Juhtum

Ükskord sõi Orlov liiga palju herneputru ja suri. Aga Krõlov, kuulnud sellest, suri samuti. Aga Spiridonov suri iseenesest. Aga Spiridonovi naine kukkus puhvetilt maha ja suri ka. Aga Spiridonovi lapsed uppusid tiiki. Aga Spiridonovi vanaema jõi end põhja ja läks laiale teele. Aga Mihhailov lõpetas enese kammimise ning haigestus kärntõppe. Aga Kruglov joonistas piitsaga daami ja läks hulluks. Aga Perehrjostov sai telegraafist nelisada rubla, ning läks niivõrd tähtsust täis, et ta söödi ametist välja.
Toredad inimesed ei oskagi ennast kuidagi järje peale seada.

22.august 1936 (lk 61-62)

Helesinine vihik nr 10

Elas kord punapäine inime, kellel polnud silmi ega kõrvu. Tal ei olnud ka juukseid, nii et punapäiseks hüüti teda tinglikult. Rääkida ta ei saanud, kuna tal polnud suud. Nina polnud tal ka.
Tal ei olnud isegi käsi ega jalgu. Ja kõhtu tal polnud, ja selga tal polnud, ja selgroogu tal polnud, ja sisikonda tal polnud. Mitte midagi polnud. Nii et on ebaselge, kellest jutt.
Parem ongi, kui me temast rohkem ei räägi.

7. jaanuar 1937 (lk 61)

Ü

übe – ennast täis, iseteadev, enesega rahul, tohe
ühtal – ühel pool
ühtis – üksolev, ühtiv
ühtla – omaduste poolest ühtlane ala
ühtum – ühend, kombinatsioon; terviku või ühtekuuluva salga moodustav kogu
ülde – ikka, alati, ühtelugu; üleni
üldima – üldiseks saama või kujunema; kangemaks, pahemaks, ägedamaks minema (torm, mäss, viha, haigus, palavik)
ülitu – üleliia suur, kange, määratu, pöörane
üllik – rahvas, publik
ümbima – rahuandmatult ümbritsema, nagu ümber piirama, nagu painaja mitte rahu andma
ümbrine – ümber-olev
ümmal – nõutus olekus, segaduses
ünd – kordaminek
ünse – ebalahke, ebasõbralik, vastutulematu
ürgama – algama, algust tegema
ürjak – algus, algamine
ürm – õnnetusjuhtum
üsatama – kaisutama, süles hoidma
üttama – kõnetama, kõnetlema
üürik - üürimaja

Ä

äive – võime
älnidus – ära olek
ämune – segane, hämar
ängama – pakkuma, andma
ärama – (kellelegi midagi) ära ütlema
äre – äge, ärritatud, vihane
äretama – esile, välja kutsuma, ärritama, provotseerima
ärkuma – erguks muutuma, ärevile minema
ääv – ajajärk

Õ

õduma – mõnuma; mõnusalt elama
õek – poolõde
ões – kaasõde
õesk – adopteeritud õde
õgev – sirge, otse
õgilas – söölas, õgimishimuline
õgujoon – sirge, õige joon
õieng – otseseis, sirge olek
õiermaa – lilledega kaetud muru
õigerdama – ikaldama, äpardama, õndama
õigur – õigusteadlane, jurist
õiutama – tõendama, kinnitama
õnduma – äparduma, nurjuma
õnnik – õnnelaps, -seen
õnnitsema – õnnelik olema, õnnelikult elama
õpis – õpitud teadmine või kogemus
õppama – õpetama
õõnuke – kõhn, vilets, nõrk

V

vaadung – ülevaade olukorrast, orientatsioon
vaame – ebamäärane, udune
vaaneline – vaga, harras
vaart – käik, hoog
vaduma – kärmesti käima või töötama
vaevik – haiglane laps; vaevakoht
vaibevara – pärijateta vara
vaigama – vaikima sundima
vaigis – see, mis on vaigitud
vaikuma – vaikseks muutuma
vaimumalnidus – vaimujuuresolek, meelekindlus, külmaveresus
valandama – sõnastama, valemina väljendama, formuleerima
valpus – valvel olek
vamm – haavamine, vigastus
vargur – varas
vastamik – vastaspartei, opositsioon; vastamisi olija või istuja
vastlema – vastu väitlema, oponeerima
vedus – tubli, tugev, mõjuv
veenutama – uskuma panema, veenma; süüdlaseks osutama
veerdama – kellelegi midagi salaja omaks toimetama, insinueerima
veiar – veider, veidrik
veik – kihlvedu
velbas – kaval, rebaslik
velp – käeliigutus, žest
velvima – ühes tooma, endaga tooma, (kaasa) tingima, kaasa tooma
vennak – poolvend
vennask – kasuvend, adopteeritud vend
verdama – kaudselt, ääriveeri mööda, varjatult ja kaunistatult teist süüdistama, teistele kibedat tõtt ütlema
verv – vaimustus, vaimukus, elavus, tulisus, hoog
vigus – vigane koht, vigasus
vihe – lõikav-kõle ja vihisev (tuul)
viherik – tuulispää, äge tuulepuhang
vihlama – sisse lõikama
vihvatama – sähvatama, sähvima; vetruvalt kargama
viimik – see, kes või mis jääb viimaseks
viipuma – edasi-tagasi liikuma ehk õõtsuma
viisama – salamahti luurama, tähele panema, luurates vaatama, kuulatama
viitus – viivitus, ajaviitmine
viiv – tund
vilamus – miski või keegi suureks ning pikaks kasvanu
viline – jõukas
viljand – küllalt, ohtrasti
viljur – isik, kes midagi kestvalt viljeleb
vilts – logeleja, viltsija
viruk – valus elukogemus, kurblik juhtumus, raske elusündmus, viletsus
virus – lebamiskoht, kanapee
volbe – ihar-magus
volm – (mingi eseme, keha) kogu, suurus, “maht”, volüüm
voodama – saaki, voot andma
voom – metsik hoog, vihatuju
vooras – tubli, vooruslik
võibuma – võimeline olema
võikama – vastumeelseks, koledaks pidama
võimima – valitsema, võimu omama
võitus – võidurikas, võidukas
võrgend – riuge, püünis, intriig
võst – vastuvõtt
võtkustama – (lühidalt) kokku võtma, resümeerima
võtukas – perekonda vastuvõetud võõras laps
võus – liigkasu
võusur – liigkasuvõtja
võõrlema – võõrusetendust andma; võõrsil, külas olema
vägindama – vägistama, vägivalda tarvitama
väisur – külastaja, visitöör
väitama – jõupingutusega püüdma teha, kangutama, pingutama
välik – väljavõte (suuremast tööst)
välme – väljamõeldis, leidus
välmur – väljamõtleja, leidja, leiutaja, leidur
väär – rõdu
väärtam – väärtusmõõdupuu
vööt(e)lema – valmistuma, end valmis seadma
vülmama – võimust, ülevõimust saama, täiesti võitma
vüümima – sisse pühitsema

U

udelema – uudishimulik olema
uhmama – uhke, väljakutsuv olema, braveerima
uhu – korratu segadik
ulane – ulaolev, ulaelav
ulap – laid, veeväli, avar veeselg (merel, järvel)
ulard – ulakas, logeleja isik
ulde – häälitsuse kuuldavaletoomine, häälitsus
ulk – nali, jant
ulustama – maalt välja, maapakku saatma, põlustama, lindpriiks kuulutama
umm – vanaema
ura – tee, elukutse, karjäär
uri – ohver
usav – usalduslik, omavaheline, konfidentsiaalne
use – usaldus, usaldusväärsus, usutavus
uubuma – (kangesti, raugemiseni) väsima

T

taamus – kahju, halvem olek
taane – täna varemalt, täna mõne aja eest
taaren – sügavik, kuristik
taasutama – pääsisu lühidalt kokku võtma, pääjooni kordama, rekapituleerima
taatsi – tagasipidi, tagurpidi (liikudes)
taav – vanaisa
taevastama – taevani ülistama
tagastuma – tagasi tulema
tagu – lööm, löök
tahr – aiaga piiratud ala, tarastis; tara; mustusplekk, -laik
taibuma – painduma
taidma – oskama, mõistma
taidur – väga osav midagi tegema, kunstnik, virtuoos, artist
tajula – tajumisala
talbe – kindel, püsiv, vankumatu
taldutama – taltsutama, vaigistama, mahendama, leevendama, modereerima
tale – tagavara, reserv
tallestu – koht, kuhu tallele pannakse, ladu, depoo
taltus – taltsas, vagur
talur – talupidaja, talunik, põllumees, farmer
taosus – sarnasus, analoogia
taotsema – (midagi teha) viisiks, kombeks olema
teas – selgitus, avaldus, teadaanne, deklaratsioon
teatelm – päeva-aruanne, teateleht, bülletään
tebe – läbematu, rahutu-ruttav, ettetükkiv
teevima – (midagi) kätte saama, saavutama (teatava püüdmise, pingutamise tulemusena)
tehitama – opereerima
teige – leidus, märkamine
teimima – uurivalt läbi vaatama
teista – hiljuti natukese aja eest
tekis – tekkinud ese
telutama – hukkama, pää otsast maharaiumisega
temmeldama – mürama, möllama, pillerkaaritama, lärmitsedes karglema, edasi-tagasi jooksma, üksteist taga ajama
tene – peenike, õhuke, habras
tergistuma – teravaotsaliseks minema, teravnema
terutama – meelde teritama (kordamise abil)
tiidakil (olema) – viltu, kergesti kukkuvas asendis
tiidus – kiire, pakiline, rutuline
time – lähedalt ähvardav, ajaliselt üsna lähedal olev, varstine (nt hädaoht)
tine – kahvatuhall, läiketa; peenelt ning tumedalt kõlisev (kella hääl)
tinse – intensiivne, pingul, kange
tirbe – hädavaevalt, parajasti (nt ulatuv, kuhugi jõudev)
tirruma – ainiti, tardunud pilgul vaatama
tiugasti – pinguletõmmatult, tihedasti, kõvasti
tohe – uhkevõitu, kõrk, omaette, sõnaaher (uhkuse tõttu)
tohu – uduaur
toibe – poolsoe (vähem kui leige)
toimar – toimaja, toimepanija
toimetu – tegevuseta, inaktiivne
toimistu – agendi teotsemisruum, agentuur
toimus – toimuv nähe või sündmus; stseen
tojakil – küünarnukile nõjatudes
tojalik – päätu
toobuma – end tooma, toodud saama
took – rahasumma,mille mingi majandusüksus tuluna annab
toovutama – (midagi) pidulikult, pühalikult tõotama
torsakas – pahane, tusane (tühise asja pärast)
tover – seltsimees, kameraad
tubik – korter ühe toaga
tugal – raske, kitsikuline, täbar (nt seisukord)
tuhutöö – kõrvaltöö
tukkur – tukkuja, unekott
tulm – tulemus, lõppsumma, kogusumma, resultaat
tundem – otsustamistunnus, kriteerium
tuprama – segi ajama, segi liigutama, sodima
turre – turdumine, turdunud olek
turund – börs
tuuhe – lopsakas-tihe (põõsas, puulatv, juuksed)
tuunjas – tume, läbipaistmatu, opaakne
tuva – otsusele jõudmine, kindlaks tegemine, määramine
tõbur – tõbine, põdur inimene
tõht – mõju, tagajärg, efekt
tõrgastama – vastu tõrkuma
tõsitama – tõestama
tõõbe – rumal-julge, rumal-jõhker, kohmakas-jõhker
täos – teatud, teadmisel
tätar – tükike, helbeke
täälima – seletama, avaldama, deklareerima
täär – tagavara, varu
törge – jäme, jämedajooneline, silumatu, peenuseta, toores (töö, viga, käitumine)
törrutama – inetult, tüütavalt välja ulatuma, paistma, (väljaulatuvalt) püsti olema
töölas – raske, vaevarikas
töölema – (millegagi) tegemist tegema
töösklema – töös kinni olema, töötama, tööga seotud olema
töötis – töö tulemus
türbeldi – vaevalt, hädavaevalt, napilt, just, ääretasa
tüsiline – keeruline, raske
tütrek – võõrastütar
tütrem – poja- või tütretütar
tütrend – võõrastütar
tütresk – adopteeritud tütar
tütrim – pojapoja- või tütretütretütar
tüünitama – vaigistama
tüür – ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade

S

saam – saamine, saak
saave – tulemus, resultaat; saalis, took
saduma – pilvituma, vihmale kiskuma, sajule lähenema
sakas – puukänd
sakk – vilets puu, puujäss
salmima – salme tegema, luuletama
same – segane, sogane, ebaselge, tume, tuhm (vesi, silmad)
samik – samataoline asi või loom
sammama – õiendama, täitma (nt kohustust); jõudlema
sannik – märg, pehme rohumaa
sarnik – sarnane ese või olend
satutama – tegema, et satuks [mis tähendab mida?]
seedlema – korduvalt seeduma
seemas – parajal, kohasel ajal tulev
seerma – välja kannatama, sallima
seevima – millekski kasulik, tarviline olema, mingit ülesannet täitma
seiguma – ühtima, kokku liitma
seisam – see, mis liikumatult paigal seisab
seiti – segamini, segi
selde – kristall
selgamus – seljatäis
seltsik – seltsiline, seltsimees
selustama – mingi raamatu sisu refereerima, kommenteerima
serve – vedel aine kõva toidu juurde
sigur – seakarjus
sihkama – vaatama, vahtima
sihustama – järele aimama, imiteerima
siiblema – lendlema
sinelm – sinine plekk (ihul löömise tagajärjel)
sinkuma – tegevuseta või passiivne olema
sirnama – vaatama, vaatlema, kaalutlema, pidama (millekski)
siruk – hoone, mille pikkus on tunduvalt suurem ta laiusest
sisask – ööbik
sisetead – südametunnistus
siugamus – pikk sihvakas inimene
sivutama – (kedagi, midagi) mööda minema, mööda jõudma, ette jõudma (kellestki, millestki)
sobe – kokkulepitud; kujunenud harjumuste kohane, tavaline
sobik – paindlane, oportunist
soinama – halvasti tegema, ära rikkuma
sole – sale, sihvakas
solge – sale ja painduv, graatsiline
sompima – segi ajama, segi pilduma, segi pildudes rikkuma
soorduma – toime, hakkama saama, võitjana välja tulema
sooveldama – (kedagi) (kellelegi) hääd soovima, (kedagi) häätahtlikult toetama, soosima
soovik – hääsoovlik, poolehoidja, sooveldaja; soine, vesine heina- või karjamaa
sord – rõhumine, surve
suge – see, millest miski tekib või midagi koostatakse, alge, element
sugima – sigi(ne)ma, tekkima; korda minema, hästi minema, õnnestuma; sobima
suistuma – hooga kõrgelt alla kukkuma
sulgmus – kinniolek, sulgemisseisund
suljuma – heljuma (tiibu liigutamata), planeerima
summima – sumama; rohmima, rühmama; võmmima, partsima, loopima
surgastuma – kängu jääma, (kasvus) kõdunema, atrofeeruma
surmuma – surma, surmatud saama
suulas – lobiseja, tühjade juttude tegija, suukas, suilas
suurus – eine, pruukost
sõidak – jalutussõit, -käik, sõitmaminek
sõidis – sõidutasu
sõlmitus – intriig
sõnut(e)lema – osatama (teisi sõnu)
sõõn – (piima, koore, mustuse) triip, viir; tume pilveriba, viir
säpsatama – võpatama, värahtama (hirmust, kohkumisest, imestusest)
särve – serve; eine, suupiste, kerge kehakinnitus
sööksma – tormama, kargama
söölas – ahne sööma, palju sööv
süritama – kõrvaldama, kõrvale juhtima, kõrvale nihutama

R

raage – rahke, pooltoores, poolkeenud
raamama – korratusse seisukorda viima, allamäge minna laskma, ruineerima
raamla – harimata ning elutamatu maa-ala
raand – ämber
ragenema – raguma, pragunema, pakatama, rahkuma
raham – riigiomand, riigivara, finants
rahjus – vilets olend, jõuetu, murtud inimene (vanadusest, haigusest)
raig – seemnesari, munand
raimla – raiumis-, raimakoht
rait – ilmatu suur, hiigelsuur, kolossaalne
raiur – rauapeitel; raiuja
rakatama – rõkatama, rõõmuhüüdeid väljendama
rakatis – maiusroog, hõrgutis, delikatess
raking – korrastus, organisatsioon
rakkim – (riigi-)põhikord, konstitutsioon
ralge – laevaõnnetus, laevahukk
ralkur – laevaõnnetuslane, merehädaline
ramlane – jõumees, atleet
ramp – raibe
rane – mõrkjas-hapu (nt halvaks läinud või, rasv)
ratkus – kiire, õdus, hubane
raukama – raugastama, raugaks või raukjaks tegema
raul – lõualuu
reba – alp, narr, kerglane; kehaosa allpool puusi
rebutama – mingit uut asja, eriti rõivast lohakalt käitlema
reel – maapagu, (kodumaalt) väljasaadetud olek, eksiil
reenama – mustama, ära määrima; teist taga rääkima
reesev – küllaldane
rehik – toreda olekuga, ninakas, häbematu, rehke
reig – (värske, verine) haav
reiv – võistlus, võist, rivaalsus
rekk – pori, räpp, roe
rekk – käperdamise tagajärjel lohakaks muutunud (olend)
relde – teadaanne, teade, aruanne, raport, ärajutustus
remu – müra, lärm
renu – raibe, raisk
reosk – kõlbmata asi, raibe
rese – rõske, niiske
retkur – rändur, sõitja, uurimis-teekondlane
revetama – kõigest jõust kiskuma või tõmbama
ribakas – lohakas, närune, korratu (inimene); lagunemas olev (maja)
rigu – rõvus, rõve ehk riivatu asi
rihvand – riivatu inimene
riikma – riiki valitsema
riikur – riigi valitseja [riikur põline rikkur]
riimur – riimija, riimisepp
riin – piirkond, maa-ala, regioon
rildang – sisseseade, seadeldis, seadis
rine – viljatu, sigimatu, steriilne (maapind, ka piltl.)
ringam – teiste sõnadega ümber üteldu, perifraas
rinnastus – koordinatsioon
riuduma – närbuma, otsa lõppema, kustuma (tervis, pilk, tuli, valgus)
riun – südametunnistusepiinlikkus; kahtlus, mis tagasi hoiab midagi tegemast, kõhelus, skruupel
rive – must, korratu; rõve; tige, torisev
rodev – tüse, tugev, tugeva kondiga
rogama – ilma kindla sihita või ilma juhita sinna-tänna ujuma (nt paat)
rohmama – hoolimatult (kuhugi) viskama
roide – läbinuhkimine e – nuuskimine
roidus – hulgus
roitlik – äraandlik, reetlik
rolk – võrukael, kelm, kaabakas
roogla – söögimaja
roomitsema – maas olema, lamama, vedelema
rubi – kärn, korp, rõuge
rultama – ootamatult, aimamatult tabama, kallale tungima
rung – (jäme) puutüvi
ruttur – isik, kel on alati suur rutt
rõhmane – võidunud, määrdinud, räpane
rõks – nurg (noore latika sarnane kala); krapp, õitsekell; külakrapp, keelekandja
rõlt – tapalava, ešafood
rõmmima – peeneks taguma, peenestama
rõugutaja – nõiamoor, tont, koll
rõukama – vaigistama, rahustama
rõõnama – rüvetama, määrima, mustama
rõõne – triip, viir, jutt, riba
rädi – risu, praht, okste- ja puuderägu
räid – kupatatu, hautatu
räisama – äkitselt suure rammuga tõmbama ehk kiskuma
räketama – palavalt paistma, kõrvetama
rämbima – vaevaliselt käima (nt soisel maapinnal)
ränklema – kõigest jõust töötama
ränstuma – vanadusest, hoolitsuse puudusest kõdunema, pehastuma, lagunema (nt maja)
räss – sassis olek; segadus, rahutus, mäss
rävak – reo, renu, risu, näru
räävetama – peenelt vihma sadama
rübal – kobar, tari, kimp (nt sõstramarju, pähkleid)
rükkima – tõstma, (kivi) hoovama (nt rinnaga)
rüle – kolesuur, määratu, enormne
rülm – veemöll, veekeerlemine, veekeeris
rüme – hulk, sumb (inimesi)
rümu – kuulujutt
rüüv – tuleriit

P

paarama – määrima, rüvetama
padur – soine koht, uhtmaa
page – jõude, vaba, tööta
pagin – vahk, äkiline hoog
pahatuma – hääkskiitu mitte leidma
pahuti – kondensaator
paikur – paikus, kohal asuv, paigal püsiv elanik
painak – väike kummardus
paindlane – isik, kes tihti oma põhimõtteid ja veendumusi muudab, oportunist
pamitama - “teise ilma saatma”, kõrvaldama (= tapma)
pamur – sünge, tume, pilves (ilm)
paratu – mittesobiv
pattama – (kedagi milleski) süüks panema (kellelegi midagi)
peang – pidamine
pees – soe, soojus
pees – peit, redu
peeslema – end soojendama
peirima – läbi elama, tunda saama, kogema
peksima – ennast ära peksma (millegi vastu)
peletu – kartmatu
pelt – lumekübe
penama – pääle ajama
pendima – mädanema hakkama, pehkima, repetuma
piga – peaaegu
pihkar – piparkook [Kivirähki “Pagari pihkar” kõlaks päris hästi]
piibama – last jalal kiigutama
piikima – (sisse) soolama
piimur – meier
piirsus – (tähtaja) kindlapiirilisus, määratus
piisima – salamahti vahtima, luurama
pikkigus – pikaeasus
pillar – pillaja
pillima – täitma
pitserärama – pitserit ära võtma
pohm – pahatuju, pahurus
pojak – võõraspoeg
pojam – pojapoeg
pojand – võõraspoeg, kasupoeg, adopteeritud poeg
pojim – pojapojapoeg
pooleldasa – enda poolt
pork – malk, kepp
pragi – praht, rämps
puhutama – paisutama
puigas – naljahammas
puikama – süüd teise peale ajama
pujatama – end sisse poetama
puljama – tõstma, punnima, uppima, midagi nagu suure rutu ning vaevaga tegema
pulmama – agaralt midagi toimetama
purama – tülitsema, lärmitsema
purgima – tühjendama, tühjaks laadima
puudama – (kedagi, midagi) puudu, vaja leidma, igatsema, ilma olema
puudum – puudus, viga, defekt
põguretk – põgenemisretk
põigas – kõrvaltee
põkats – puhver
põldur – põllumees, põllu-, maaviljur, põldnik
põri – põrumise tagajärjel tekkinud pragu
põtk – parajalt sügav koht meres, kus kalu püütakse, kuhu võrgud sisse pannakse
põuk – jäme pesu
põõkima – väsinult, raskusega võideldes käima (nt kui tee on halb)
päevama – (midagi) kuupäeva märkima (kirjal), dateerima
päevima – päeva mööda saatma
päevkond – ööpäev
pägu – peaaegu
pälk – põuavälk; jahukaste
pälvis – töötasu
päsmas – kimp, salk
päss – raske seisund
pääks – suur tihe männimets
päänima – pääle käima, pääletikkuvalt nõudma
pöius – sokk, poolsukk
pöngitama – tugedega varustama, et miski püsti, lahti või kinni seisaks
pühur – pühak
püretama – rüvetama, teotama, roojastama
püstima – võima, jaksama
püüs – püüdmisvahend

O

ohistama – (midagi) ära aurama, lenduma panema
ohtuma – kannatama, ohus olema
ohulasa – võisteldes, võidu
oige – lõtv, loid, leige (nt vesi)
oigukas, oiguline – tujukas, kapriislik
oik – tuju, kapriis
oire – eeltundemärk, sümtoom
oistma – (midagi) kergelt sulama panema, kostutama
oit – veelomp
oivatsema – tubli, väljapaistev olema
olbus – tähelepanu, vaatlus, observatsioon
olm – tõsiasi, fakt
olvang – tähelepanu, vaatlus
omatus – mitteomane
ombama – kahtlustama, kahtlustatavaks pidama
omus – oma olek, endale kuuluvus
onar – haiglane
oni – sügav koht meres
oodis – eine, oode; oodus
oskur – asjatundja, ekspert
ostis – ostetud asi, kaup

N

naarur – vee alla mineja, tuuker
naerastama – naeruväärseks tegema, ära naerma, mõnitama
nailas – abiellumishimuline
naisik – naisemoeline
nandang – enda alla võtmine, okupatsioon, okupeering
nastlik – tähniline, laiguline, lapiline
naum – puuvili, frukt
nautur – lõbumaitsja, lõbuinimene
neelask – õgija, täitmatu sööja
neenima – mitte hoolima, ei mikski panema, ignoreerima
neep – pojapoeg, lapselaps
neepel – väike kirjatäht, minuskel
nehkama – mitte hoolima, ei mikski panema, ignoreerima
neik – üksikasi, detail
nekkama – kätte maksma
nemp – tühine, ebatähtis asi, bagatell
nere – ninakas, häbematu, impertinentne, insolentne
nide – tihe, läbipõimunud side; nidekond – kõigi asjasse puutuvate olude side, olude suhtlus
nidu – sisemine side, tihe ühendus
nige – loge, kergesti lagunev; veider-vastumeelne
niglas – tuuker
niimama – leidma puudu olevat
niitama – nentima, sedastama, konstateerima
nimik – nimekaim, samanimeline isik
nirp – valiv, nõudlik
nirse – liigvaliv, mitte kergesti rahuldatav
nisv – patt, pahe
niverdama – kahekorra pigistama, keerdu väänama
noidlema – (kedagi) ettevaatlikult, hiilides lähenema, juurde roomama (lastavale jahiloomale)
nolima – (sorides, tustides) valima, paremat välja otsima
nolp – rohmakalt sööja, õgija, söölas
noobuma – saatusele alistudes mingi halvaga leppima, resigneeruma
norg – nukker, masendatud meeleolu
nugris – tegev, töökas, agar, hakkaja, kahmakas, nupukas
nuklema – vaevaga elust läbi lööma
nurakas – tusane, ebasõbralik, toriseja
nurjupidi – äraspidi, vastupidi
nurkima – (nurki mööda) otsima, tuhnima, nuhkima
nuuge – pruunikas-, võidunud-kollane
nõelnik – rätsep
nõibe – kes tahab, et temal ikka oleks õigus
nõmik – teadmisteta inimene, ignorant
nõnge – kangekaelne
nõuduma – nõu pidama; nõutud olema
nõulema – nõu pidama
nõutama – muretsema (endale midagi), hankima
nägal – ahne, ablas, himukas
nälbitama – maiustama
närgas – kergesti vihastuv, pahaseks saav
närpama – närvalt maitsma (toitu)
näändima – nõrkema, lõppema, roiduma, raugema, ära kurnatud saama
näävama – (hingeliselt) haavama
nöörama – nööriga ära märkima, nööriga mõõtma
nühkama – lohistama, (korra) nühkima
nürbe – haavunud, pahane, tusane
nüssama – pigistama, litsuma, muljuma; lüpsma
nüübe – ükskõikne
nüüdima – päevakorral, aktuaalne olema
nüüp – olek, olemine, omadus
nüüre – kurb-sünge, kurb-tühi (nt maakoht)

M

maalduma – piima andma hakkama (nt ahtra lehma kohta); pehmenema
maalutama – maalduma panema, sõõrutama; pehmitama; kallistama, vaigistama (last)
maatama – magatama, magama panema, magada laskma
mahkjas – magekas, magedavõitu
maide – tungivalt, pakiliselt, hädaliselt, kibedasti, parajasti, karvapäält
maiduma – himukaks, maiaks muutuma
mairitelu – meelitamine, meelituse ütlemine
majus – majapidamine
mald – meelerahu, püsivus, läbemus, kärsimus
mallis – rahuline, mahe, järeleandlik
malnidus – juuresolek, säälolek
mampuma – (oma raskuse mõjul) tihedasti kokku vajuma (maja, laadung)
maruma – marune olema, tormama, mässama, märatsema
meebe – mitte-karm, mitte-nõudlik, mahe, häätahtlik, “pehme”
meekama – pilkama, naerma kellegi, millegi üle, naeruks pidama
meenama – meelde tuletama
meep – šanss, võimalus, õnnejuhus
meevima – (midagi) ilma olema, ilma läbi saama
melgune – kaunis suur
melle – teatamine, teadaanne
menaldama – nõnda menetlema või korraldama, et õnnestub teha seda, mida taheti
menuma – menu omama, menu tegema
merik – meremees
mestama – riskeerima; ära kaotama, ilma jääma, teadmata kuhu jätma või panema; tapalaval hukkama, giljotineerima, pääd otsast raiuma
mihus – omadus, kvaliteet
miividus – naiivsus
minendama – (kaupa) müüma, minema panema
mool – muul, sadamatamm
mootsik – naljakas, veider
muga – väidetavalt, räägitavalt
muge – ruuge
muhistama – muhedaks tegema
murrik – kõrge murdlaine
muuk – kohmetu, mitte käituda oskav, saamatu, pikaldane, sõna-aher
muupel – suur kirjatäht, majuskel
mõna – lärm, riid
mõntima – valeks tunnistama, ümber lükkama, dementeerima
mõuk – maamats, kohmakas, harimatu inimene
mõõtem – normaalmõõt, standard
mõõtlema – (karistust) kaaluma, mõõtma, määrama
mädima – ära mädanema, roiskuma
mälemik – mälestusteraamat
mälestu – mälestiskogu, memuaarid
märgustama – märku ehk signaali andma
möhkel – mingi suur ja jäme ese, kivimürakas, lahmakas
mügi – peen kandiline kruus
mülditama – lämmatama (tuld)
müllak – möll, segadus, lärm, tumult
müüm – müük, müümine
müümar – kaubitseja, kaltsukaupmees

L

laanima – siluma, silitama
laapima – (pääd) sugema; nobedasti toimetama
laevama – laeval sõitma
lagamik – ääretu lai veeväli
laikima – välja nägema, näima
lailama – (üles-alla) hõljuma
lambik – hoone, mille kõrgus on vähem pikkusest
laotu – mittesünnis, mittesobilik
lappuma – maha pilluma (vedeliku kohta)
lapseli – lapse-eas, lapsepõlves
lapsem – lapselaps
lapsesk – lapseks võetud laps, adopteeritud laps
lapsim – lapselaps
lapsis – lapselaps
lastik – miski veniv, vetruv, elastiline
lauhke – pehme, mittekarm (kliima, ilm)
laupima – sõna kuulma
lavepärane – rohkesõnaline, laialivalguv
lebe – mahe, pehme (ilm)
leema – vahest, vist küll olema
leenutama – mahendama, vaigistama
leep – lauge, mittejärsk
leibama – leiba sööma, toitu, einet võtma
leis – vaba aeg, tööta olek
leistima – korda saatma, toimetama, tegema
lemmetar – naislemmik
leppuma – (kellegagi) nõusse jääma
libask – meelitaja, sabaliputaja
lihing – tasategemine, tasumus, kompensatsioon
liigus – liig-olemine
liikmik – liikumist tekitav aparaat, mootor
liimak – väikesed vaevalt hõõguvad söejäänused, söe-ebemed
liuhka – libamisi, laugelt
loek – lugemine; loend
loiglema – laisalt lamama
loisk – pehme, mahe, sulapoolne (ilm)
loobur – taganeja, renegaat, apostaat
looduma – end looma, moodustama, kujunema
loond – mitte-raha, ainestasu
loostaja – registraator
lorm – vana tarbetu kraam, kolu
lorp – jõudehulkur, kõlvatu isik, päevavaras
lostuma – vedelaks, lõdvaks minema
losu – lohk, sissemuljutud rada; lohakas, vedelev olend
luhing – (kala-) parv
luhistuma – kokku langema, varisema (ehitis, mäekülg, lootused)
luigutama – last pudelist toitma
luisuma – alla libisema (pikkamisi)
lukkama – lukku, riivi panema
lumbuma – läbimärjaks ligunema
lurk – äkiline kõrvalekääne, -pööre
lurnidus – silmakirjalisus
luulma – arvama, välja mõtlema
luurur – luuraja
lõdus – mahe, lahke
lõhevil – lahti, avali lahedasti, kohevil; lahke, avala ilmega
lõhustik – kuristik
lõigama – kohustama, kohustusega siduma
lõip – puulõhkumisel viltu, kõrvale kargav, umbes kiilukujuline tükk
lõpund – jäse
lõsnima – lohakalt, hooletumalt tegema
läimima – hooletusse, lohakile jätma
lüll – rumal inimene, lollpää
lüngi – viltu, längu
lüüak – lüüasaamine

K

kaarev – kaaretaoline, lookjas, kõver
kaastama – kaasas olema, saatma
kaasuline – kaaslane, saatja, saatkondlane (pulmas)
kaasutama – kaasa tõmbama
kaatma – korda saatma, enamasti midagi halba
kaavik – täistopitud loom
kaavitama – kaasa aitama, kaasa mõjuma
kabe – ahtake, sale; puhas, kena
kabu – neiu, tüdruk, naisterahvas; kohitsetud loom
kada – näru, kaltsukogu; korratult ja sasis rõivais olev inimene
kadal – vilets, armetu
kahak – kaklus
kahkuma – pisut külmetuma
kahm – kärmus, väledus, osavus
kahurdama – kahurit laskma, kanoniseerima
kaljuma – valjusti häälitsema, karjuma, hirnuma
kalu – koli, tühine kraam
kalvetuma – kahvatuma
kamming – soeng
kamu – jõud, tüsedus, lihavus
kanelik – kodujänes, küülik
kannang – (põllu-, maa-)saak, toodang
kaostama – (midagi kelleltki) tegema nii, et keegi millestki ilma jääks, midagi kelleltki ära võtma
kartsas – redel; varbe
kasa – väärtus, auväärsus; hunnik, lasu, virn
kasama – (kedagi millegagi) austama, millegi vääriliseks pidama, millestki lugu pidama
kasm – kuristik, sügavik
kasulus – kasulik olek, paremus
kats – proov
katsutama – katsuma (teadmisi), eksamineerima
kavak – invaliid
kave – mõte, nõu, otsus
kavene – tahtlik, meelega tehtud
kavik – šabloon
keevesk – keevaline inimene
kehk – täispuhutud, upsakas, ülbe isik
kehvuma – kehvaks, vaeseks jääma, proletariseeruma
kein – abinõu, vahend
kelmama – (kedagi) kellelegi kelmust tegema, kedagi petma
kelmlas – kelmikas
kergeldama – kergemeelne, kerglane olema, kergatsit mängima
kerjak – kerjaja
kevatama – kevadet üle elama, veetma
kidelema – haiglema, haiglane olema
kihm – paha iha, himu
kiidik – kiidus, kiidukukk
kiindlik – hõlpsasti, kergesti kiinduv
kiiras – püsimatu, rutakas, ennatlik
kindima – veenma
kingama – kingaga varustama, kingi jalga panema
kinne – veene, veendumus
kinnik – kinnisvara, liikumatu varandus, immobiil
kires – kirju loom
kitsustik – kitsas mäekuru
kiuk – äge viha, vimm
kivik – koht, kus palju keskmise suurusega kive
kivitis – (kividega) sillutis
kober – segane paks vaht
kodulane – omamaalane, kodumaalane
kogem – kavatsus
kogunane – kogu, terve, totaalne
kohe – kohtamine, kokkusaamine, randevuu
kojus – vaimulaadiline ilmutis, kummitis
kokkuma – kokku juhtuma, langema, sattuma
koller – (näo) kuju, jume
kolmeli – kolmekordselt
kome – tume, kumisev (hääl)
koolesklema – minestusse langema
koomits – väike onn, kuur (nt kanade tarvis)
kooslik – keerukas, komplitseeritud
koplama – kätega katsuma, kompama, kobama
korm – toidu tagavara, moon
kostak – ühekordne koste, oraakli avaldus
kulst – nõidus
kumikas – kumisev, kõmav hoop, laks, lops, löök
kummama – kokku kuhjama
kurjuma – kurjaks minema
kuundlema – päält kuulama
kõlastama – suurustama
kõld – õhuke nahk, kile
kõnund – majapidamine
kõnundus – majandus
kõrnistama – vürtsitama, vürtsiseks tegema
kõrvama – kõrvale seadma
kõrvuma – kõrvu olema või seaduma
kõupama – ära ostma altkäemaksuga
kõõts – kängujäänud, atrofeerunud laps, suure pää ning kõhuga, aga nõrkade käte ning jalgadega
käbras – tugev, äge, keevaline
käppama – (kedagi, midagi) käega võtma, puudutama, kompama, haarama; varastama
käskustama – käskima
kättamine – kätteandmine
kättuma – kätte anduma [ei ole vist x-rated]
kääl – vallatu, üleannetu, sõnakuulmatu, kerglane olend
köber – kühmuke
kööper – sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
külguma – (millelegi) küljes kinni rippuma, adhereerima
küntis – jäik, tööks paindumatu
küseldav – paljuküsitud (kaup)
küsilik – küsimishimuline
küsind – intervjuu
kütang – ühekordne kütmine, kütmisjuht; niipalju kui üheks kütmiseks vaja läheb
küüsik – küüntega varustatud olend

J

jahm – ehmatus, üllatus, võpatus
jalgama – jala käima
jallidus – armukadedus
jaunidus – suursugusus, õilsus
jaunama – sekeldama, jändama
juhama – viltu käima (vankri kohta)
juhislik – normatiivne
juhutama – juhtuma panemine, tekitama
julu – laisk, loid
julusi – tormjulgelt
jutund – jututaoline kirjutis
juuvima – hääks kiitma
jõlbe – jõhker, häbematu, hoolimatu, insolentne
jõnk – kohmakalt kuri, jäme, mõistmatu, räpakas, hoolimatu
jõõrastama – viltu kiskuma, kallutama (sõidukit pöördel)
jämuti – jämeduse poolest
järe – suur, paks, jäme
jätang – järelejäetu
jäälilik – järeleandlik
jülhe – suurepäraselt, uhkelt metsik, sünge, õudne (mets, maastik, loodus, orelimäng)

I

ibe – valge, viljakandmatu liivamaa
igama – vananema, ajast ja arust minema; midagi omandama kauaaegse vahetpidamatu tarvitamise või valduse tagajärjel
igar – aega nõudev, aeglane
igrine – igavene, põline
ihmama – hõõrumise teel siluma ja välja venitama
iibama – juurde võtma (suuruselt), kasvama, nähtavamaks muutuma
iinima – ainiti, üksisilmi, uurivalt vaatama
iiral – ärevil, elevil; ripakil, rippuvalt; himutsevalt erk, ere
iletama – vastik, jälk olema
ilnis – salakavalalt tige, perfiidne
imandama – järeldama
inestama – inetuks tegema
irema – irevil ehk lahti olema
irstas – liiderlik, roppu elu elav
irvand – (halvustavalt) irvitaja, pilkaja
irvkuju – karikatuur
isak – võõrasisa
isask – adopteeritud isa
isek – enesearmastaja, isekas isik, egoist
istuk – istuasend

H

haan – kraan
hagrima – varastatud vara ostma
haibakas – hõredaviljaline koht põllul
hait – kahju, viga
haletama – kurb olema, leinama
halgas – kergesti lõhkev, murduv
haraspidi – pahupidi, vastupidi
harev – hõre
harpama – pika sammuga astuma või hüppama
heistlema – tülitsema, vaidlema
heitima – kohkuma, hirmuma, segaseks minema
helahtama – üks kord heliseda laskma
helk – terav, läbitungiv (hääl)
hembe – hell, mahe; meeldiv, armas
hemmutlema – hellitama
hepp – kerge, elav, erk
heppima – vallatlema, rõõmsasti hullama
hergistuma – tundeliseks, tundehellaks muutuma
heris – kelm, vigurvänt
hiib – peenekshõõrutu; vaht, pärm
hilistama – (kedagi või midagi) hiljaks jätma
hiljuma – aegamööda edasi liikuma; ka hilistuma
himme – tuhm, kahvatu, matt (valgus, helk)
hingats – laugas, mis kunagi kinni ei külmu
hirsik – palgimets
hommama – toimetama, toime panema, toimepanemiseks vaeva nägema, toime panna kavatsema, nõutama
hong – vana, suur mänd
hoon – halb, vilets, lahja
hoovist(e)lema – amelemine, meeldida püüdmine, lipitsema, kurameerima
huba – kobe; kerge-lõbus
hubin – praksumine, mühin (tule põlemisel)
huiluma – huljama, hiilima, edasi-tagasi käima
huisk – kergats, tuisupää
huisku – mõtlemata, hoolimata
hund – toredus, suurepärasus
huntsutama – segi, sassi, korratusse ajama
hurmeline – tumepunane
huum – kuma, kumin; tume valu
hõder – õrn
hõir – võidurõõm, triumf
hõõlas – rida; kiht
härm – mure
härsima – mitte rahu andma, ärritama, väsitama
härtu – südamest armas, kallis, pai(ke)
häste – väljakutse, provokatsioon
hästitama – parastama
hüvistu – varade kogu, aktiva
hüüs – vara, rikkus

E

easus – ealine olek
ebaelvus – mitte-ühesugusus, mitte-ühevõrdsus, ebavõrdsus
ebastama – (midagi) võltsima
edis – ettemakstud raha, kautsjon
eduma – edasi liikuma, edasi jõudma, avansseeruma
eede – ettepanek
een – sisseastumine, sisseminek
eerdama – teatama, teisile kaebama, ilmutama, avaldama, teatama (midagi, mis hingel pakitseb)
eestama – esindamine, representeerimine
eetma – ette panema
eetsi – edasipidi (liikudes)
ehakas – kerglane, mittetõsine, maldamatu, mõtlemata, kavatsemata
ehtlik – end ehtida armastav
eland – kirikuametiga seotud tulud
elbuma – uuesti elustuma
elutama – elu andma, elusolenditega asustama
elv – ühesuurune, ühesugune, võrdne
emak – võõrasema
emam – vanaema
emask – adopteeritud ema
emim – vanavanaema
ennatama – tasakaalu kaotama, segaseks, ägedaks minema, liiga kiirustama
eranik – eraisik
erinik – eriteadlane, spetsialist
eriskummik – kummaline, veider isik [inimene, kes on kummik, kipub olema veider]
eritelu – osadeks lahutamine, analüüs
erivus – erinevus, diferents
ermistama – ära märkima, väljapaistvaks tegema, (teiste seast) esile tõstma
erum – pension
erutis – erutusvahend
estma – takistama
ettama – ette kujutama, kujutlema

A

aadend – paleus, ideaal
aatelu – ideoloogia
abama – taotlema
abu – pihakoht
agrane – segane
ahav – läbipuhuv kõle kevadine tuul
ahin – ägedus, rutt, kiir
ahtlik – ahtapoolne, kitsavõitu
ahu – koht, kust mets on maha raiutud
ahupää – sagripää
ajetama – taga kihutama
alakulune – nukker, melanhoolne, rõhutud meeleolus
aluvanemad – vanaisa ja vanaema
ametlema – ametit pidama
andepäev – antud, märgitud kuupäev, daatum
annak – päranduseks antav raha, vara
annang – (ühekordne) andmine; antav hulk, määr
arastlema – aravõitu olema
armama – (kedagi) armu andma, amnesteerima
arvatus – hääksarvamine, äranägemine
auer – uduaur