Plaati poolteist korda kuulanud, muidugi on kõige õigem nii napi kogemuse põhjal kirjutada. Millegipärast jäin paar korda kujutlema, milline võiks olla droneblues või bluesdrone (või lihtsalt süvapsühhedeelne bluus). Et tehtaks lauluosa ära ja siis järgnevad 5-10 minutit lastaks lihtsalt pillidel sumiseda ja huugata ja kõmiseda. Kujutlesin, et kus võiks olla see koht, mil tehtaks muudatus. Järgmiseks mõtlesin, et tore oleks, kui plaadil kõlaks pisut eesti keelt. Outro, intro, mõni laul või lihtsalt mõnesekundiline vestlus ehk kõne. Et poleks lihtsalt internatsionaalne muusika, mingi hetk, mis mitte-eestlast kummastaks. Sama mõtte jätkuks oli ka see, et tore oleks plaadil kuulda muusikaväliseid hetki. Ühesõnaga, oleks mina sellises bändis, teeks nii mõndagi teistmoodi. Õnneks ma ei tee muusikat. Olemata bluusihuviline tuleb tõdeda, et plaat on igati kuulatav. Vabandust, aga ei jälginud ega lugenud laulusõnu.
