Esmakordselt nähtud selline huvitav eesti film. Huvitav kaameratöö, klantsimata pildijada tolleaegsest Eestist, arvatavasti päris palju dokumentaalkaadreid? Magalarajoonid, äärelinnad, maa-asulad. Heikki Haravee on üllatavalt woodyallenliku välimusega; ainult et film ise on anti-woodyallenlik – ekspressiivne, hallus surub maadligi, ürgsed kaadritagused hääled, omamoodi huvitav filmimuusika. Hääled kui raadio kuuldemäng – ainult et videotaustaga; teos, mida peaks saama nii kuulata kui vaadata. Vabandust, aga lugu ennast ei jälginud, rohkem köitis (arvatavasti sümbolitest tiine) pildijada. Tabatud inimilmed on kuradi huvitavad. Pilt – Peeter Tooming.
Jah, see oli huvitav film tõesti, rohkem Eestimaa kujutamise kui süžee poolest. Kahju, et netis pole, et uuesti vaadata, siis saaks visuaalsele muljele lisaks ka sisu rohkem jälgida.
VastaKustuta