Ühesõnaga, kui soov seda kaheplaadilist väljaannet vaadata, siis püütonlaste kommentaaridega vürtsitatud variantidest on parem Jones-Gilliam-Idle oma. Sest Palin-Cleese kipub nagu na igav olema, möödaminnes mõeldes.
Filmi naljakaim koht vast see Jonesi erak, kelle varbaid armutult tallatakse. Ja kuidas seejärel ta aru kaotab. Ja hüpleb. Paistab pea, ei paista pea, korraga kaks pead, siis taas kadunud. Ja uuesti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar