“my heart is broken / the world is boring” (“Nightingale”)
Hämmastavalt vokaalne, suisa popilikuvõitu album – ongi mõned ballaadid ja JOMFlikud jämmid. Algajale hea ja petlik sissejuhatus sellisesse bändi – ei mingeid pikki instrumentaale (mis on aegajalt tõesti igavad). Võibolla bänd vananeb, sellest rahunemine? Või tehti lihtsalt üks kergem plaat tavapäraste heliuuringute asemel (kuigi mõni ballaad on neil alati mokkamööda). Kantri meets krautrock. Esimestel kuulamistel vast meeldejäävaim ongi avalugu “Nightingale”, ilus ja kurb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar