l oterii

Jänes ja Karupoeg

Suvel sai Karupoeg sõbraks Jänesega. Nad olid ka varem tuttavad, kuid suvel ei suutnud nad teineteiseta lihtsalt elada.
Ka täna tuli Jänes juba aovalgel Karupoja juurde ja ütles:
“Tead, Karupoeg, selle ajaga, kui ma sinu juurde tulin, hakkasid kõik karikakrad õitsema!”
“Aga seni kui mina sind ootasin, õitsesid võililled ära...”
“Just siis, kui ma ärkasin ja mõtlesin, et hakkan sinu juurde tulema, said maasikad valmis,” ütles Jänes.
“Aga mina ootasin sind hoopis varem,” ütles Karupoeg. “Maasikad alles õitsesid, kui mina juba üleval olin.”
“Mina mõtlesin uinudes, kui hea oleks hommikul Karupojale külla minna,” ütles Jänes. “Ja ma mõtlesin sellest nii kaua, et selle ajaga tuli kaste maha...”
“Aga mina kogusin seda õhtul terve kopsikutäie ja jõin sinu terviseks!” ütles Karupoeg.
“Ma armastan sind väga,” ütles Jänes.
“Ja mina ei suuda ilma sinuta elada,” ütles Karupoeg.
Nad kallistasid teineteist ning läksid metsa karikakraid ja maasikaid korjama.