Üks lapsepõlve jaburfilme, sukk ja saabas “Küljetuulega” (mõlemas seigeldakse muuhulgas Nõukogude Liidus ja sporditeema tähtsal kohal). Poisikesena hästi meeldis see ralliautode maakaardil vuramine.
Muusik Joala on rallisõitja Joalast palju jobum (aga võibolla seepärast, et sportlased on rohkem hinnatud kui lauljad?). Talviku roll on ikka uskumatult groupielik (või ajakirjaniku amet ongi selline kerglasevõitu?). Kõrvalosades hämmastavalt head näitlejad, kes teevad korralikke meelelahutuslikke rolle – samas kui peaosalised on sellised... mittenäitlejalikud. Naljakamaid hetked on muidugi seal hotelli karussellis.
Nõukogude elu klantsvaated on ikka tänapäevasele pilgule tahestahtmata naljakad. Toredad Tallinna vaated (eriti muidugi Nõmme kant). Ja muidugi vana loomaaed! Meestele on iseloomulik idiootsete mütside kandmine. Kas film toodetigi vennasrahvastele näitamiseks – et niipalju vene keelt kasutatakse? Tiitrites vilksatas tõesti palju mitte-eesti tegijaid.
Jaburalt lõbus film, omas laadis kindlasti hea saavutus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar